|
KIIU VASALLLINNUS Asub Kiiu mõisapargis. Keskaegse Kiiu mõisa keskne ehitis - torn - valmis arvatavasti 16. sajandi esimesel veerandil. Võib arvata, et rohkem kui poolsada aastat Kiiu peremeheks (1517-1566) olnud parun Fabian von Tiesenhauseni ajal ette võetud ehitustööd viidi läbi Kolga ilmikvandade abil enne siinse Gotlandi Roma kloostrile kuulunud maavalduse likvideerimist 1519.a. Nii ei nimeta rahvapärimus Kiiut mitte päris asjatult mungatorniks Eemalt tuuleveskil kerele sarnanev, vahepealsetel sajanditel lagunenud kaitserajatis estaureeriti kunstiajaloolase v. Raami juhtimisel 1974.a.
Hoone esimesele, horisintaalselt tõrjetuld võimaldavate laskeavadega korrusele pääsesmadala talariivistuses ukse kaudu. Teine korrus oli pererahva eluruumiks, kuhu püsivalt kasutatavast puuelamust siirduti peamiselt ähvardava ohu korral. Kolmas ja restaureerimise käigus lisatud neljas korrus kujutasid endast taas kaitsekorruseid. Korruseid ühendas müürisisene trepp. Torni sõjakat üldiseloomu muudavad pehmemaks komlmandat korrust ümbritsev ringrõdu-taoline kaitsekäik, eenduvad ärkelkäimlad. Välisukse kohal seinamüüris asus omanike vapikilbiga tahvel. Linnuse ümber asusid mitmed puidust kõrvalhooned, osalt oli mõisaasula ümbritsetud puidust tara, osalt paekivimüüriga. Jõe ülespaisutamisega moodustunud kalatiikide jäljed säilisid veel palju hiljem - 18.-19. sajandil formeerunud mõisaansambli kujunduses.
Tänapäeval on Kiiu vasalllinnus kasutusel kohvikuna. Hoone omanikuks on Kuusalu vald. 
|
|
