Avaleht | Valla juhtimine | Haridus | Sotsiaal ja tervishoid | Vaba aeg | Ettevõtlus ja turism | Keskkond ja infrastruktuur | Ehitus ja planeerimine
         
Üldandmed  
 
  Kirjeldus
  Rahvastik
  Sümboolika
  Sümboolika hinnakiri
  Privaatsuspoliitika
  Ajalugu
  Aukodanikud
  Sõprussuhted

Teeninduspunktid  
 
  Loksa teeninduspunkt

Teed, transport  
 
  Õpilasliinid
  Bussiliinid
  Teavita halbadest teeoludest
  Kohalikud teed

Töö  
 
  Tööpakkumine
  Tööotsimine

Hajaasustuse elanikel võimalus taotleda toetust elektrivõrguga liitumiseks

22. jaanuaril 2009.a jõustub elektrituruseaduse täiendamise seadus, millega hajaasustusega aladel elavatele isikutele antakse võimalus taotleda riigilt elektrivõrguga liitumiseks toetust.

Elektrituruseaduse 22. jaanuarist jõustuva redaktsiooni kohaselt (edaspidi seadus) toetatakse liitumistasude maksmisel hajaasutusega piirkondade püsielanikke, kellel puudub elektrivarustus ja kelle aastaringseks elamiseks kõlbulik elamu on taotleja elukohaks ka rahvastikuregistri järgi hiljemalt 2008. aasta 1. jaanuarist. Liitumistasu toetust võivad taotleda nii elamu omanikud kui ka valdajad (nt üürilepingu alusel majas elavad isikud, kellel peab liitumistasu toetuse taotlemiseks olema elamu omaniku kirjalik nõusolek). Elamu peab olema kantud ehitisregistrisse ja püstitatud hiljemalt 1995. aasta 1. oktoobriks.

Liitumistasu toetus on suunatud isikutele, kelle majapidamises on elektriühendus neist olenemata põhjustel katkenud enne 2001. aasta 17. maid või kellel ei ole elektriühendust kunagi olnud. Liitumistasu toetust antakse vaid elamu elektrivõrguga ühendamiseks, et oleks kaetud tavapärane elektrivajadus, st tööstusliku elektrivõrgu rajamist riigi poolt ei hüvitata.
2009. aastal eelistatakse toetuste andmisel peresid, kellel on vähemalt üks alla 18-aastane, taotlejaga kooselav laps. Liitumistasu toetuse andmisel eelistatakse ka neid elanikke, kes on elektriühenduseta elamus pikaajaliselt elanud.
Taotlejapoolne omafinantseering on 10% liitumistasu osalt, mis jääb alla 200 000 krooni ja 1% liitumistasu osalt, mis ületab 200 000 krooni. Minimaalne omafinantseering, mis tuleb igal taotlejal maksta, on 10 000 krooni. Omafinantseeringu arvestuse aluseks on elektrivõrguga liitumistasu koos käibemaksu ja liitumise menetlustasuga.
Tulenevalt elektriohutusseadusest on isikul kohustus ehitada välja majasisene elektrivõrk ning esitada võrguettevõtjale elektripaigaldise nõuetekohasust kinnitav teatis. Majasisese elektrivõrgu väljaehitamise kulud tuleb tasuda isikul endal, neid kulusid liitumistasu toetusega ei hõlmata.
Seadusega antakse regionaalministrile volitus kehtestada määrusega (edaspidi määrus) liitumistasu toetuse taotlemise, menetlemise ja andmise täpsustatud tingimused ning kord. Määruses antakse konkreetsed menetlustähtajad ning täpsustatakse liitumistasu toetuse andmise menetluskorda. Määrusele on lisatud taotleja poolt esitatav taotlusvorm valla- või linnavalitsusele. Määrus on avaldatud Riigi Teatajas ja kättesaadav lingilt: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13124013.

MENETLUSKORD
TAOTLEJA peab pöörduma võrguettevõtja poole (elektrivõrguga ühinemiseks) liitumispakkumise saamiseks. Võrguettevõtja esitab 30 päeva jooksul pakkumises tehnilise kirjelduse ning maksumused, kui palju võrgu väljaehitamine taotlejale maksma läheb ning ka võrgu väljaehitamise tähtajad. Taotleja saab liitumistaotluse esitada võrguettevõtjale kohe seaduse ja määruse jõustumisest, st 22. jaanuarist kuni 1. märtsini (viimane võrguettevõtjale liitumistaotluse esitamise kuupäev).

Taotleja esitab hiljemalt 1. aprilliks (st viimane taotluste vastuvõtmise kuupäev, millest hilisemaid enam menetlusse ei võeta) toetuse saamiseks määruse lisas 1 toodud vormi kohase taotluse taotleja elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele.
Valla- või linnavalitsusele esitatavale taotlusele lisatakse:
1. võrguettevõtja esitatud liitumispakkumine;
2. taotleja omakäeline kinnitus omafinantseeringu tasumise võimalikkuse kohta;
3. kinnisasja omaniku nõusolek taotluse esitamiseks, kui taotleja ei ole elamu omanik.
VALLA- või LINNAVALITSUS hindab taotluse ja taotleja vastavust seaduses (nt kontrollib isiku rahvastikuregistrisse kantud elukohta, ehitisregistrit) ja määruses toodud nõuetele ning teostab elamu kohapealset kontrolli (hindab elamu sobivust aastaringseks elamiseks ja elamu vastavust ehitusseaduses sätestatud ehitise ohutuse nõuetele). Kui taotleja ei vasta taotlejale esitatud nõuetele, teeb valla- või linnavalitsus taotluse rahuldamata jätmise otsuse, mis edastatakse liitumistasu toetuse taotlejale.
Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused esitab valla- või linnavalitsus menetlemiseks Siseministeeriumile.
SISEMINISTEERIUMIS moodustatakse taotluste hindamiseks regionaalministri käskkirjaga nõuandev komisjon, kes koostab nõuetele vastavaks tunnistatud taotlustest pingerea. Taotluste prioritiseerimisel arvestatakse:
- kasusaajate hulka;
- projekti teostatavust võrguettevõtja esitatud liitumispakkumise alusel;
- projekti kulu kasusaaja kohta.
Võrdsete taotluste puhul eelistatakse pikaajalisi samas elukohas elavaid taotlejaid ning taotlusi, milles nimetatud elamus elab suurem arv kuni 18-aastaseid lapsi.
Pingeritta kantud taotluste puhul, mis vastavad seaduses ja määruses sätestatud nõuetele, teeb komisjon regionaalministrile ettepaneku taotlus rahuldada, nõuetele mittevastavate taotluste puhul teeb komisjon regionaalministrile ettepaneku jätta taotlus rahuldamata. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsused teeb regionaalminister 30 kalendripäeva jooksul taotluste Siseministeeriumile laekumisest arvates.
Liitumistasu toetust antakse liitumistasu toetuse andmise kava alusel, mis koosneb toetuse saajate põhi- ja reservnimekirjast. Nimekiri vaadatakse üle ja uuendatakse vajadusel igal aastal. Liitumistasu toetuse taotlejad, kelle taotlused rahuldati, kantakse liitumistasu toetuse andmise kavasse, milles on kohaliku omavalitsuse üksuste kaupa koos maksimaalse toetussumma ja omafinantseeringumääraga nimetatud liitumistasu toetuse saajad ning määratud võrguga ühendamise tähtajad. Potentsiaalsed liitumistasu toetuse saajad, kellele ei ole võimalik jooksva kalendriaasta eelarvevahenditest toetust maksta, kantakse eelistusnimekirjana liitumistasu toetuse andmise kava reservnimekirja. Toetuse andmise kava kinnitab regionaalminister.
VALLA-või LINNAVALITSUS sõlmib elamu elektrivõrguga ühendamiseks pärast liitumistasu toetuse andmise kava kinnitamist liitumistasu toetuse andmise kavasse kantud liitumistasu toetuse saaja ning võrguettevõtjaga kolmepoolse liitumislepingu, millega valla- või linnavalitsus garanteerib võrguettevõtjale liitumistasu toetuse maksmise nõuetekohase võrguühenduse tagamise korral. Taotlejapoolne omafinantseering tasutakse võrguettevõtjale liitumislepingu sõlmimisel.
Liitumistasu makstakse võrguettevõtjale välja pärast elamu elektrivõrguga ühendamist. Selleks kannab Siseministeerium liitumistasu toetuseks ettenähtud vahendid riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingu alusel üle riigi sihtasutusele (EAS). Sihtasutusele kantakse riigieelarveline eraldis üle ühekordse eraldisena vastavalt liitumistasu toetuse andmise kava põhinimekirjas toodud maksimaalsetele toetussummadele. Liitumistasu toetuse väljamaksmiseks võrguettevõtjale annab regionaalminister käskkirja (kohaliku omavalitsuse üksuse taotluse alusel, kui võrguettevõtja on tööd lõpetanud), millega kinnitatakse lõplik liitumistasu toetussumma. Sihtasutus kannab regionaalministri käskkirja alusel väljamaksmisele kuuluva liitumistasu toetussumma üle kohaliku omavalitsuse üksusele, kes teeb liitumistasu toetuse väljamakse võrguettevõtjale.
Taotlusi liitumistasu toetuse saamiseks saab esitada kuni 2010. aasta 1. aprillini.
2009. aastal on toetusteks kavandatud 27 miljonit krooni.

Küsimuste korral saab täpsemat teavet
Kaie Masing
Siseministeerium
Kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakond
Nõunik
6125 143

22. jaanuaril 2009.a jõustub elektrituruseaduse täiendamise seadus, millega hajaasustusega aladel elavatele isikutele antakse võimalus taotleda riigilt elektrivõrguga liitumiseks toetust.
Elektrituruseaduse 22. jaanuarist jõustuva redaktsiooni kohaselt (edaspidi seadus) toetatakse liitumistasude maksmisel hajaasutusega piirkondade püsielanikke, kellel puudub elektrivarustus ja kelle aastaringseks elamiseks kõlbulik elamu on taotleja elukohaks ka rahvastikuregistri järgi hiljemalt 2008. aasta 1. jaanuarist. Liitumistasu toetust võivad taotleda nii elamu omanikud kui ka valdajad (nt üürilepingu alusel majas elavad isikud, kellel peab liitumistasu toetuse taotlemiseks olema elamu omaniku kirjalik nõusolek). Elamu peab olema kantud ehitisregistrisse ja püstitatud hiljemalt 1995. aasta 1. oktoobriks.
Liitumistasu toetus on suunatud isikutele, kelle majapidamises on elektriühendus neist olenemata põhjustel katkenud enne 2001. aasta 17. maid või kellel ei ole elektriühendust kunagi olnud. Liitumistasu toetust antakse vaid elamu elektrivõrguga ühendamiseks, et oleks kaetud tavapärane elektrivajadus, st tööstusliku elektrivõrgu rajamist riigi poolt ei hüvitata.
2009. aastal eelistatakse toetuste andmisel peresid, kellel on vähemalt üks alla 18-aastane, taotlejaga kooselav laps. Liitumistasu toetuse andmisel eelistatakse ka neid elanikke, kes on elektriühenduseta elamus pikaajaliselt elanud.
Taotlejapoolne omafinantseering on 10% liitumistasu osalt, mis jääb alla 200 000 krooni ja 1% liitumistasu osalt, mis ületab 200 000 krooni. Minimaalne omafinantseering, mis tuleb igal taotlejal maksta, on 10 000 krooni. Omafinantseeringu arvestuse aluseks on elektrivõrguga liitumistasu koos käibemaksu ja liitumise menetlustasuga.
Tulenevalt elektriohutusseadusest on isikul kohustus ehitada välja majasisene elektrivõrk ning esitada võrguettevõtjale elektripaigaldise nõuetekohasust kinnitav teatis. Majasisese elektrivõrgu väljaehitamise kulud tuleb tasuda isikul endal, neid kulusid liitumistasu toetusega ei hõlmata.
Seadusega antakse regionaalministrile volitus kehtestada määrusega (edaspidi määrus) liitumistasu toetuse taotlemise, menetlemise ja andmise täpsustatud tingimused ning kord. Määruses antakse konkreetsed menetlustähtajad ning täpsustatakse liitumistasu toetuse andmise menetluskorda. Määrusele on lisatud taotleja poolt esitatav taotlusvorm valla- või linnavalitsusele. Määrus on avaldatud Riigi Teatajas ja kättesaadav lingilt: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13124013.
MENETLUSKORD
TAOTLEJA peab pöörduma võrguettevõtja poole (elektrivõrguga ühinemiseks) liitumispakkumise saamiseks. Võrguettevõtja esitab 30 päeva jooksul pakkumises tehnilise kirjelduse ning maksumused, kui palju võrgu väljaehitamine taotlejale maksma läheb ning ka võrgu väljaehitamise tähtajad. Taotleja saab liitumistaotluse esitada võrguettevõtjale kohe seaduse ja määruse jõustumisest, st 22. jaanuarist kuni 1. märtsini (viimane võrguettevõtjale liitumistaotluse esitamise kuupäev).

Taotleja esitab hiljemalt 1. aprilliks (st viimane taotluste vastuvõtmise kuupäev, millest hilisemaid enam menetlusse ei võeta) toetuse saamiseks määruse lisas 1 toodud vormi kohase taotluse taotleja elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele.
Valla- või linnavalitsusele esitatavale taotlusele lisatakse:
1. võrguettevõtja esitatud liitumispakkumine;
2. taotleja omakäeline kinnitus omafinantseeringu tasumise võimalikkuse kohta;
3. kinnisasja omaniku nõusolek taotluse esitamiseks, kui taotleja ei ole elamu omanik.
VALLA- või LINNAVALITSUS hindab taotluse ja taotleja vastavust seaduses (nt kontrollib isiku rahvastikuregistrisse kantud elukohta, ehitisregistrit) ja määruses toodud nõuetele ning teostab elamu kohapealset kontrolli (hindab elamu sobivust aastaringseks elamiseks ja elamu vastavust ehitusseaduses sätestatud ehitise ohutuse nõuetele). Kui taotleja ei vasta taotlejale esitatud nõuetele, teeb valla- või linnavalitsus taotluse rahuldamata jätmise otsuse, mis edastatakse liitumistasu toetuse taotlejale.
Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused esitab valla- või linnavalitsus menetlemiseks Siseministeeriumile.
SISEMINISTEERIUMIS moodustatakse taotluste hindamiseks regionaalministri käskkirjaga nõuandev komisjon, kes koostab nõuetele vastavaks tunnistatud taotlustest pingerea. Taotluste prioritiseerimisel arvestatakse:
- kasusaajate hulka;
- projekti teostatavust võrguettevõtja esitatud liitumispakkumise alusel;
- projekti kulu kasusaaja kohta.
Võrdsete taotluste puhul eelistatakse pikaajalisi samas elukohas elavaid taotlejaid ning taotlusi, milles nimetatud elamus elab suurem arv kuni 18-aastaseid lapsi.

Pingeritta kantud taotluste puhul, mis vastavad seaduses ja määruses sätestatud nõuetele, teeb komisjon regionaalministrile ettepaneku taotlus rahuldada, nõuetele mittevastavate taotluste puhul teeb komisjon regionaalministrile ettepaneku jätta taotlus rahuldamata. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsused teeb regionaalminister 30 kalendripäeva jooksul taotluste Siseministeeriumile laekumisest arvates.

Liitumistasu toetust antakse liitumistasu toetuse andmise kava alusel, mis koosneb toetuse saajate põhi- ja reservnimekirjast. Nimekiri vaadatakse üle ja uuendatakse vajadusel igal aastal. Liitumistasu toetuse taotlejad, kelle taotlused rahuldati, kantakse liitumistasu toetuse andmise kavasse, milles on kohaliku omavalitsuse üksuste kaupa koos maksimaalse toetussumma ja omafinantseeringumääraga nimetatud liitumistasu toetuse saajad ning määratud võrguga ühendamise tähtajad. Potentsiaalsed liitumistasu toetuse saajad, kellele ei ole võimalik jooksva kalendriaasta eelarvevahenditest toetust maksta, kantakse eelistusnimekirjana liitumistasu toetuse andmise kava reservnimekirja. Toetuse andmise kava kinnitab regionaalminister.

VALLA-või LINNAVALITSUS sõlmib elamu elektrivõrguga ühendamiseks pärast liitumistasu toetuse andmise kava kinnitamist liitumistasu toetuse andmise kavasse kantud liitumistasu toetuse saaja ning võrguettevõtjaga kolmepoolse liitumislepingu, millega valla- või linnavalitsus garanteerib võrguettevõtjale liitumistasu toetuse maksmise nõuetekohase võrguühenduse tagamise korral. Taotlejapoolne omafinantseering tasutakse võrguettevõtjale liitumislepingu sõlmimisel.
Liitumistasu makstakse võrguettevõtjale välja pärast elamu elektrivõrguga ühendamist. Selleks kannab Siseministeerium liitumistasu toetuseks ettenähtud vahendid riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingu alusel üle riigi sihtasutusele (EAS). Sihtasutusele kantakse riigieelarveline eraldis üle ühekordse eraldisena vastavalt liitumistasu toetuse andmise kava põhinimekirjas toodud maksimaalsetele toetussummadele. Liitumistasu toetuse väljamaksmiseks võrguettevõtjale annab regionaalminister käskkirja (kohaliku omavalitsuse üksuse taotluse alusel, kui võrguettevõtja on tööd lõpetanud), millega kinnitatakse lõplik liitumistasu toetussumma. Sihtasutus kannab regionaalministri käskkirja alusel väljamaksmisele kuuluva liitumistasu toetussumma üle kohaliku omavalitsuse üksusele, kes teeb liitumistasu toetuse väljamakse võrguettevõtjale.

Taotlusi liitumistasu toetuse saamiseks saab esitada kuni 2010. aasta 1. aprillini.
2009. aastal on toetusteks kavandatud 27 miljonit krooni.

Küsimuste korral saab täpsemat teavet
Kaie Masing
Siseministeerium
Kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakond
Nõunik
6125 143

Autor: Innar Hunt
Kuupäev: 01.02.2009

veel uudiseid

Uudised  
 
  :: Uudiste arhiiv

Vallavalitsuse haldusaktid  
 
  Protokollid
  Korraldused
  Määrused

Vallavolikogu haldusaktid  
 
  Istungite protokollid
  Määrused
  Otsused

 

Mõisa tee 17, Kiiu alevik, 74604 Kuusalu vald | telefon 606 6370 | mobiil 526 7897 | faks 606 6371
reg kood 75033496, konto EE742200001120050586 Swedbank Statistika
veebilehe (kodulehe) muutmine-korrastamine saada e-mail Enno Tammemäe
e-post vallavalitsus@kuusalu.ee