Avaleht | Valla juhtimine | Haridus | Sotsiaal ja tervishoid | Vaba aeg | Ettevõtlus ja turism | Keskkond ja infrastruktuur | Ehitus ja planeerimine
         
Teed, transport  
 
  Õpilasliinid
  Bussiliinid
  Teavita halbadest teeoludest
  Kohalikud teed

Loodus  
 
  Lahemaa rahvuspark
  Loodusressursid
  Looduskaitse
  Metsloomadest teavitamine
  Kaitseväe keskpolügoon
  Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS)
  Rehatse maastikukaitseala
  Kahala järve tervendamine

Maakorraldus  
 
  Maareformi hetkeseis
  Maamaks
  Katastriüksuse jagamine

Ohud  
 
  Keskkonnaohud

Ökokratt  
 
  Ökokratt

SORTEERITUD JÄÄTMED

KUIDAS SORTEERIDA JÄÄTMEID?

Jäätmete sorteerimine peidab endas hulga küsimusi.

1. Kas tegemist on ohtlike jäätmetega või mitte? Kui on, siis tuleb see viia jäätmejaama Kiius või Loksa tanklas. Kui tegemist pole ohtlike jäätmetega, tuleb küsida „Kas tegemist on pakendiga või mitte?“
Kui on tegemist PUHTA pakendiga, võib selle viia sobivasse pakendikonteinerisse (klaas, paber- või papp, muu pakend).
Kui on määrdunud pakend ning ei ole isu seda pesema hakata, tuleb see panna oma olmejäätmete konteinerisse,
mille tühjenduse eest vastavalt lepingule tuleb endal tasuda.
2. Kui tegemist pole pakendiga, peab küsima „Kas tegemist on biolagunevate jäätmetega?“ Kui on, siis tuleb viia ka enda kompostihunnikusse või biolagunevate jäätmete konteinerisse.
Korteriühistutel tuleb biolagunevad jäätmed sorteerida olmejäätmetest eraldi ja seetõttu peaksid olema paigaldatud ka vastavad
konteinerid korteriühistu elanike jaoks.
3. Kui on tegemist muude jäätmetega, siis võimaluse korral tuleb neid uuesti kasutusele võtta, leida neile uus omanik, või kui tegemist on katkiste ja mitte vajalike esemetega, siis tuleb need panna olmejäätmete konteinerisse, mille tühjenduse eest ise tasuma peab. Olmejäätmete konteinerisse käivad ka kõik määrdunud pakendid, kasutuskõlbmatud riided, jalatsid, plastist kodutarbed, mänguasjad, vihmavarjud, hamba- ja juukseharjad jne.
4. Suuremõõdulisi jäätmeid, nt mööblit võib panna olmejäätmete konteineri juurde, nende vedu tuleb tellida eraldi nt Radix Hoolduse OÜ-st, Ragn Sell’sist või tellida veok mujalt ja toimetada ise jäätmed Tallinna prügilasse või Kiiu jäätmejaama.

Vaata skeemi sorteerimise kohta siit!

Kuusalu valla vanapaberi konteinerite asukohad leiab siit.

SORTEERIMISJUHENDID ja muud kasulikku infot

Ragn Sell’i sorteerimisjuhend „Abimees kodus tekkinud jäätmete sorteerimiseks“ http://www.ragnsells.ee/index.php?page=215&

Eesti Taaskasutusorganisatsiooni sorteerimisjuhised http://www.eto.ee/?op=body&id=149

Eesti Pakendiringluse kodulehekülg www.pakendiringlus.ee

Kui ei tea, kuhu mingi jäätmeliik panna, helista julgesti ja küsi:

Ragn Sell’s 15155
Eesti Taaskasutusorganisatsioon 640 32 40,
Eesti Pakendiringlus 6339240

Kuusalu Vallavalitsuse keskkonnapeaspetsialist 6066 391

2008. aastal kogutud jäätmed link dokumendile

Jäätmete sorteerimine - milliseid jäätmeid kuhu panna (Adobe PDF, 6 KB)

Jäätmekäitlus Kuusalu vallas (Power Point esitlus, 2,7MB) PDF

Jäätmete sorteerimise õpetus (Adobe PDF, 81 KB)

Eesti Taaskasutusorganisatsioon - ETO on vabatahtliku liikmeksoleku alusel tegutsev mittetulundusühing, mis ühendab pakendi tootmise, pakendamise, importimise ja kaupade jaemüügiga tegelevaid ettevõtjaid.

2007. a kogutud jäätmed (Adobe PDF, 44 KB)
2007. aastal Kuusalu vallast kogutud jäätmeliikide kogused, mis on saadud ettevõtete poolt esitatud 2007. a jäätmearuannetest.

Kuusalu vallast kogutud jäätmetest ülevaate saamiseks on kasutatud riikliku jäätmestatistika andmeid, mille alusel koguti vallast 2008.a. aastal kokku 3880 tonni erinevat liiki jäätmeid:

· 17 02 01 Puit 1,220 tonni

· 17 04 04 Tsink 24,860 tonni

· 11 05 02 Tsingituhk 43,834 tonni

· 16 02 16 Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud vask- ning vasesulamosad 3,617 tonni

· 16 02 13* Ohtlikke osi sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed 0,017 tonni

· 19 12 04 Plast ja kumm 140,297 tonni

· 16 02 16 Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud mustmetallosad 196,180 tonni

· 13 02 08* Muud mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid 1,750 tonni

· 15 01 06 Segapakendid 48,340 tonni

· 20 01 40 Metallid 10,360 tonni

· 20 01 35* Ohtlikke osi sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed 10,500 tonni

· 15 01 04 Metallpakendid 5,519 tonni

· 11 01 06* Nimistus mujal nimetamata happed 411,992 tonni

· 20 01 08 Biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed 1,480 tonni

· 16 02 14 Kasutuselt kõrvaldatud seadmed 0,097 tonni

· 08 01 11* Orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid sisaldavad värvi- ja lakijäätmed 5,560 tonni

· 02 01 07 Metsamajandusjäätmed (nt oksad, risu) 11,450 tonni

· 20 02 01 Biolagundatavad jäätmed 19,420 tonni

· 20 03 01 Prügi (segaolmejäätmed) 1066,215 tonni

· 20 01 98* Sortimata ravimikogumid 0,115 tonni

· 02 01 02 Loomsete kudede jäätmed 163,696 tonni

· 16 02 16 Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud segametallidest osad 53,570 tonni

· 19 12 07 Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 06 49,600 tonni

· 16 02 15* Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud plii 0,949 tonni

· 18 01 03* Jäätmed, mida peab nakkuse vältimiseks käitlema erinõuete kohaselt 0,032 tonni

· 16 06 05 Muud patareid ja akud 0,036 tonni

· 19 12 01 Paber ja kartong 2,697 tonni

· 17 05 04 Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03 20,440 tonni

· 16 01 04* Romusõidukid 3,383 tonni

· 20 01 36 Kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed 0,500 tonni

· 03 01 05 Saepuru, sh puidutolm, laastud, pinnud, puit, plaadid ning vineer 2,720 tonni

· 17 01 01 Betoon 0,920 tonni

· 07 07 04* Muud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused 0,320 tonni

· 15 02 02* Ohtlike ainetega saastunud absorbendid, puhastuskaltsud, filtermaterjalid 0,205 tonni

· 20 01 33* Patareid ja akud 0,240 tonni

· 17 05 03* Ohtlikke aineid sisaldavad kivid ja pinnas 25,000 tonni

· 17 04 11 Vaskkaablid või elektrijuhtmed 21,290 tonni

· 15 01 07 Klaaspakendid 102,628 tonni

· 17 01 07 Betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud 12,760 tonni

· 13 08 02* Muud emulsioonid 12,500 tonni

· 15 01 10* Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid 0,595 tonni

· 19 12 05 Klaas 655,400 tonni

· 17 01 02 Tellised 2,580 tonni

· 16 01 07* Õlifiltrid 0,069 tonni

· 20 01 21* Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed 0,225 tonni

· 16 01 03 Vanarehvid 8,970 tonni

· 16 06 01* Pliiakud 1,390 tonni

· 17 09 04 Ehitus- ja lammutussegapraht 105,020 tonni

· 15 01 02 Plastpakendid 37,137 tonni

· 17 05 06 Süvenduspinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 05 31,820 tonni

· 13 08 99* Nimistus mujal nimetamata jäätmed 0,800 tonni

· 16 02 09* PCB-sid sisaldavad trafod ja kondensaatorid 4,027 tonni

· 19 12 11* Muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid 0,042 tonni

· 16 02 16 Seadmetelt eemaldatud alumiinium- ning alumiiniumisulamosad 14,380 tonni

· 15 01 01 Paber- ja kartongpakendid 12,868 tonni

· 12 01 01 Mustmetalliviilmed ja treilaastud 80,360 tonni

· 20 01 01 Paber ja kartong 108,607 tonni

· 17 04 05 Raud ja teras 320,240 tonni

· 15 01 03 Puitpakendid 17,108 tonni

· 16 02 16 Seadmetelt eemaldatud muudest värvilistest metallid 2,010 tonni

Jäätmemajandus  
 
  Korraldatud jäätmevedu
  Sorteeritud jäätmed
  Loomsed jäätmed
  Jäätmehoolduseeskiri
  Jäätmekava
  Pakendikonteinerid Kuusalu vallas
  Jäätmejaam

Soojamajandus  
 
  Õigusaktid
  Kuusalu Soojus
  Kuusalu Soojuse Arengukava

Veevärk ja kanalisatsioon  
 
  Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava
  Hajaasustuse veeprogramm
  Puurkaevud
  Õigusaktid
  Hajaasustuse programm

Heakord  
 
  Kuusalu valla heakorraeeskiri
  Lemmikloomad

Probleemid  
 
  Heakord ja haljastus
  Tänavavalgustus

 

Mõisa tee 17, Kiiu alevik, 74604 Kuusalu vald | telefon 606 6370 | mobiil 526 7897 | faks 606 6371
reg kood 75033496, konto EE742200001120050586 Swedbank Statistika
veebilehe (kodulehe) muutmine-korrastamine saada e-mail Enno Tammemäe
e-post vallavalitsus@kuusalu.ee