LOODUSKAITSE

Kuusalu valla tiheasustusaladel raieloa väljaandmise kord

Sosnovski karuputk
Kes meist ei oleks näinud autoga mööda Eestit ringi sõites üle kolme meetri kõrguseid, laiuvate lehtedega ja jämedate vartega taimi? See hiiglane on Sosnovski karuputk. Karuputk ei kuulu meie põlisasukate hulka, ta on meil külaline, kes on kas tahtlikult kultuurtaimena või tahtmatult "salakaubana" võõrsilt kaasa toodud.

Viimastel aastatel on Sosnovski karuputke üha laialdasem metsastumine ja kohatine naturaliseerimine tekitanud probleeme. Teda peetakse üheks ohtlikumaks naturaliseeritud liigiks Eestis ja seda peamiselt kahel põhjusel:

1. Sosnovski karuputk on muutunud raskesti tõrjutavaks umbrohuks. Ta konkureerib oma mõõtmetelt looduslike rohttaimedega ja tõrjub need välja, laskmata neil enam kasvada. Karuputke kogumikke ei ohusta ka võsastumine, sest puittaimed ei suuda nii kõrges rohus kasvama hakata. Niisiis muutuvad karuputke kasvualad monokultuurideks - seal kasvab ainult karuputk ning teised liigid tõrjutakse lihtsalt välja.

2. Teiseks põhjuseks on otsene oht inimtervisele, eriti lastele. Kokkupuude taime mahlaga võib inimesel esile kutsuda tugeva ekseemilaadse lööbe, mis sarnaneb suurtele põletusvillidele. Päikesepaiste võimendab lööbe ägedust veelgi. Kui taimemahla on sattunud nahale, tuleks vältida päikesepaistet ja pesta kohta kiiresti, soovitavalt seebiga. Kokkupuutel taimemahlaga surevad naharakud ja ka nahaalune kude, mistõttu haavade paranemine võib võtta kaua aega (kuni 1,5 aastat).Villid on raskesti paranevad, kipuvad mädanema ja nendest jäävad inetud armid pikaks ajaks.

Kõrvetada võib saada igaüks, kes taimest mööda jalutab - karuputk võib kõrvetada ka läbi riiete.

Tõrje
Sosnovski karuputke arvukuse piiramiseks on mitmeid võimalusi, millest ükski ei ole aga universaalne. Sosnovski karuputke tuleb tõrjuda järjest mitme aasta jooksul, kuni kõik taimed ja ka mullas olevad seemned on hävitatud. Kui taimi on vähe, ei pruugi nendega võitlemine olla väga suur töö. Ent kui ei tõrjuta neid väheseid taimi, võib neid mõne aasta jooksul tekkida väga palju ja siis on nendest lahti saamine palju raskem.
Milline strateegia karuputke tõrjumiseks valida, sõltub eelkõige tõrjutavate taimede hulgast. On kolm põhilist viisi taimede tõrjumiseks: juurte läbilõikamine/väljakaevamine, niitmine või mürgitamine. Lisaks saab taimede levikut ühelt alalt teisele piirata enne seemnete valmimist õisikute eemaldamise teel. Tõrje on tõhus kui seda korrata 2-3 korda suve jooksul. Enamikul juhtudel on kõige töömahukam esimene aasta, järgnevatel aastatel on see järk-järgult lihtsam. Sosnovski karuputke tõrjet tuleb alustada märtsis-aprillis, niipea kui esimesed võsud tärkavad.

Juurte läbilõikamine/väljakaevamine
Kevadel kaevatakse taimed välja või lõigatakse taimede juur läbi. Väljakaevamine on sageli suur töö, mida võib edukalt asendada juurte läbilõikamisega või kündmisega. Sel juhul lõigatakse juur läbi kohe allpool juure üleminekut varreks. Hea on lõigata terava labidaga. Taim jäetakse kuivama või hävitatakse.

Niitmine
Taimi niidetakse esmakordselt siis, kui nad on umbes poole meetri kõrgused. Niitmist korratakse samal aastal, sest juurtest võivad areneda kõrvalvõsud, millel võivad hiljem valmida seemned.
Teine võimalus on viivitada niitmisega õitsemise alguseni. Selleks ajaks on taimed kulutanud palju energiat kasvamisele ja pärast niitmist taim sageli sureb. Viivitusega kaasneb aga oht, et niidetud taime seemned võivad järelvalmida või et taim suudab siiski kasvatada endale õitsevad kõrvalvõsud. Seetõttu tuleks õisikud kokku korjata ja hävitada ning niidetud taimi mõne aja möödudes kontrollida. Niitmisele peaks igal juhul järgnema juurte läbilõikamine ja veel kord niitmine, kuni Sosnovski karuputke sellel maa-alal enam ei kasva.

Õisikute ärakorjamine
Esimeseks sammuks Sosnovski karuputke tõrjel on taimede õisikute ärakorjamine. Sellega peatatakse taimede edasine levik. Ärakorjatud õisikud tuleb hävitada soovitavalt põletades; neid ei tohiks panna kompostihunnikusse.

Mürgiga hävitamine
Taimi võib hävitada mürkainetega - herbitsiidide ehk taimemürkidega. Soovitatud on mitteselektiivseid mürke, st mürke, mis tapavad kõik taimed. Kirjeldatud meetodit kasutades peab olema eriti ettevaatlik. Skandinaaviamaades on see võimaliku keskkonnareostuse tõttu keelatud. Herbitsiidid on kergesti kasutatavad söötis põldudel ja kultuurmaastikes, kuid selle meetodi rakendamist ei saa õigeks pidada
enamikes looduslikes kooslustes. Näiteks on täiesti lubamatu mürkide kasutamine aladel, kus karuputk levib piki jõe kallast, sest siis satub mürk jõkke ja tulemuseks on suureulatuslik reostus. Enne herbitsiidi kasutamist tuleb kindlasti asjatundjaga nõu pidada optimaalse koguse ja kasutusviisi ning- aja üle. Sosnovski karuputke tõrjetöödel tuleb kaitsta nahka ja silmi. Kindad ja tööriided peaksid olema veekindlad.

Lubamatu on Sosnovski karuputke kasvatamine ja edasine levitamine loodusesse. Dekoratiivsusele vaatamata on ta ohtlik taim nii loodusele kui inimesele ning tunduvalt kergem ja odavam on seda ohtu vältida, kui hiljem proovida sellega võidelda.

Karuputke leviala Kuusalu vallas:
Kursi ja Hirvli küla
Aru küla
Kosu küla
Kosu küla 2
Kosu küla 3
Kosu küla 4
Kursi küla

Lingid karuputke infole:
http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0105/kalevi.html
http://www.loodusmuuseum.ee/big_imgs/oitsevad_2003/karuputk.htm
http://www.minut.ee/article.pl?sid=04/07/15/0651205
http://www.envir.ee/looduskaitse/karuputk.html
http://www.keskkonnaveeb.ee/uudis/uudised.php?uudis=1237
http://www.greengate.ee/index.php?page=7&id1=5892
http://www.sakala.ajaleht.ee/150704/esileht/5011553.php
http://www.pikk.ee/542y/z0zNEWSy1074.html
http://www.agri.ee/pressiteated/press.php3?action=sh&id=432